Pages

kolmapäev, jaanuar 21

Minu sünnipäev


Mul oli natuke aega tagasi jälle sünnipäev. Oli tore päev ja kirjutan seetõttu sellest siiagi :)
Esialgne plaan oli ärgata sünnipäeval oma kodus ja  sõita seejärel linna et minna ema ja õe perega hilisele hommikkusöögile Diipi. Ma olen seal ükskord  brunchil käinud ja mulle väga meeldis. Ja kuna mul oli sellel aastal sünnipäev pühapäeval, siis kasutasin võimalust.
Aga kuna minu sünnipäevaks lubati tormi ja tuisku ning hoiatati halbade teeolude eest, siis läks käiku plaan B, ehk sõitsime minu õe juurde juba eelmisel õhtul, sest torm pidi saabuma öösel-hommikul. Nii hullu tormi vist siiki ei tulnud, kui lubati ja oligi tore, et majale ikka katus alles jäi :) 

Meie pärast võeti lahti tutikas välivoodi, millele oli vaja rattad alla keerata.

Lapsed magavad niimoodi :) Annettel oli vist roosa lamp, seetõttu on selline omapärane valgus.


No ja nagu ikka, äratati mind lauluga. Kuigi nagu ikka, olin juba ammu enne üleval:) Natuke teistmoodi oli oma sünnipäeval mitte oma kodus ärgata, aga see maja on mulle kunagi koduks olnud küll!


Ema tuli ka hommikuseks äratuseks õe juurde ja tõi muidugi kaasa ka meie pere traditsioonilise Napoleoni koogi. Me hääldame seda küll "napoljon". Ja kõik, kes on proovinud Napoleoni koogi pealt küünlaid puhuda, teavad, mis siis juhtub. Kogu ilm on puru täis. Ei tea kas Andres oli nii ettemõtlev või mis, aga ta tegi mulle eraldi küünlajala, kuhu kõik küünlad ära mahuvad. Lubas järgmisteks sünnipäevadeks lisamooduleid juurde teha ja puha. Sest ega varsti enam küünlad tordi peale ära ei mahu, eksole. Kuigi enesetunne on ikka 25, ei rohkem.

Nii kenad näod kõigil :) 

Sünnipäeva tore osa :) Mulle nii meeldib oma pere kingitusi avada. Sest nad tunnevad mind ja valivad hoolega:) Aga kinkidest allpool.

Ikka oskavad ilusti pakkida!




Lastele oma tort. Kuigi Sander sööb meie napoljoni ka.


Ja varsti suundusimegi Diipi. Läbi lume sahiseva. See ilus talveilm, mis koos tormiga saabus, oli ka mulle kingiks!

Menüü oli selline, et igaüks leiab oma.

Peakokk ütles, et lapsed näevad välja sellised, et nemad söövad kõike.

Diip meeldib mulle muidugi seetõttu, et minu arvates on seal kõige parem peakokk Eestis. Ausalt kohe. Mitte et ma kõikide restoranide peakokki nimepidi teaks või et ma oleks nii hirmsasti peentes restoranides käinud, aga mulle lihtsalt Toomas Läätse maitse väga meeldib. Kõik söögid on nii head ja ühtegi vahtu ega niret ei ole taldrikule pandud peenutsemise pärast. Minu lemmikroog seal restoranis on madalküpsetatud Teriyaki forell. Seda serveeritakse sellise õrn-õrnsoola kurgi ja peediga ja nad koos tõepoolest sulavad suus. Minu ema aga nautis rosoljet ja marineeritud ahvenat, tema kinoast ja hummusest vastupidiselt minule ja mu õele, lugu ei pea.
Veel meeldis mule tohutult, et chef  ka ise hoolitses külaliste eest ja tutvustas roogi. Sandrile mõjus see nii, et ta tegi kohe peakokast portree :)
Nii et pühapäeva hilishommikuti tasub sammud Diipi seada küll. Ja muul ajal ka.



Kõhud täis ja tuju hea, suundusime Kumusse. Meil kõigil kolmel hilpharakal - ehk siis minul, mu emal ja õel - oli kleidinäitus veel nägemata. Ja mis olekski sobilikum näitus sünnipäeval kui "Pidu sinus eneses".

Lastemagnet.

Piinlik tunnistada, aga Kumus käis Maibrit viimati siis, kui ta oli üheaastane. Siis kui ta nägi välja selline.


Näitus oli väga ilusti kujundatud, mängis tore muusika ja kleidid olid muidugi väga ilusad. Aga ilmselt seetõttu, et näitus oli avatud viimaseid päevi, oli rahvast meeletult.  Korraga toimus mitu giidiga ekskursiooni ja mõned kitsamad kohad olid rahvast ummistunud. Minu suur kott kästi kohe kätte võtta, et ma seda üle õla kandes midagi maha ei ajaks. Täitsa õige ka.



Ma jäin vahepeal ka ühte giidi kuulama, aga varsti tehti mulle küünarnukiga selgeks, et see on mingile kindlale grupile, mitte kõigile kuulamiseks :) Aga nii palju, kui ma kuulsin, siis oli väga huvitav jutt. Muidu - kuigi kõik oli väga ilus, ei saaks öelda, et see näitus mulle väga hinge oleks pugenud. Mulle meeldis, et me oma suure perega seal käisime ja kleidid olid muidugi ilusad, aga ilmselt oleks giidiga ekskursioon oluliselt rohkem andnud. Natuke kuulsime ka Gerli Tinni juttu ja oli põnev.




See oleks nagu minu emapoolsele vanaemale tehtud. Tema kandis alati valget kraed ja enamasti ka pärleid.



Andres kutsus meid kõiki vaatama, kuidas vanasti prosse otse ihu külge kinnitati:)




Rahvast nagu trammis!
Kuna meile tundus, et lastel oli veel natukene kannatust kleidinäitusest alles jäänud, siis läksime ka püsinäitust vaatama. 
Mulle on just see Köleri maal, "Tütarlaps allikal", alati väga meeldinud. Peaaegu sama palju, kui tema maalid emast ja isast.

Nagu oleks meie oma giidiga ekskursioon :)


Ja kingitustest ka ikka :)
Õde kinkis mulle valge pluusi ja käevõru. See kink oli selles Noa Noa karbis :) Nii nagu minu vanaemale meeldisid valged kraed, meeldivad minule valged pluusid. Ükskord võin ma vist ka teha näituse 200 valgest pluusist :))) Ja no mu õde ju tunneb mind ja teab, mis "on minu nägu".



Selle mantli kinkis ka õde mulle. Mitte küll sünnipäevakingiks aga see mantel olevat teda süüdistavalt kapis vaadanud, et "miks sa mind ei kanna???".

Ja no kui jutuks tuli, siis need saapad, samuti nagu need, mis mul sünnipäeval jalas olid, on mõlemad Humanast ostetud, hinnaks 3 euri. Keegi tõesti saadab täisnahast korralikke saapaid kaltsukasse. 

Aga see pruun sall on küll sünnipäevakink. Kašmiirist ja villast - väga pehme ja väga soe. Ma tegelikult natuke suunasin ka Andrest ehk vihjasin, millisest poest tasuks hea koostisega salle otsida. Samuti ütlesin, et kollast-punast-oranži ma ei taha :) Nüüd on selline, mis mu garderoobi sobib. Aga see Massimo Dutti pood olevat muidugi juba sallidest peaaegu tühi olnud selleks ajaks, kui Andres sinna jõudis...



Jaa, mul on juba üks Tove Janssoni raamat kodus :) Aga kuna nüüd tuli eestikeelne välja ja kuna minu soome keel on selline jonkat-jonkat, siis ma ikka tahtsin seda eestikeelset versiooni ka. Ja märkmikku :)
Ja kõige all on ema kink - Villeroy Bochi Luxenburgi sarja vaagen. Valge ja sinise kooslus nõudel ajab mind alati põlvist nõrgaks. Ja selle nõudegeeni ma olen muide oma emalt saanud - ta mõistab mind täielikult.
Selline tore sünnipäev oli mul.





kolmapäev, detsember 31

Jõulud


Blogipidamine on mul küll unarusse jäänud aga ilma jõulupostituseta ikka ei saa.
Ma palusin siis Andrest ka, et ta mulle ilupilte teeks, sest eks tuba on sama ja inimesed ka, osad küll on päris palju kasvanud.
Jõululaupäevaks tulid meile külla minu õe pere ja ema. Et mitte meie kokkusaamist ära sõnada, ei teinud me viimase päevani plaane, sest tavaliselt just siis kipub keegi haigeks jääma :) Nii tegi iga pere midagi maitsvat süüa ja laud sai kaetud igasugu heade asjadega. Pärast vahetasime retsepte ka. Ja mul tuli just praegu meelde, et unustasin jälle kirja panemata ema sülditegemise õpetuse. Ema teeb mul nii head sülti!

Peale lõunast verivorsti ja süldisöömist läksime Rooslepa kabelisse jumalateenistusele. See oli armas nagu ikka. Koju jõudes olid päkapikud kuuse alla suure hunniku kingitusi toonud. Jõuluvanal on vahetustega töö ja ta sellel aastal meile ei jõudnudki. Sellest oli muidugi väga kahju, aga lapsed siis mängisid ise jõuluvana. Aga enne tuli mitu tundi oodata, kuni me oma pearoa oleme ära söönud. No et ikka põnevust üles kruvida:)

Muidugi käisid lapsed uudistamas, et kellele mitu pakki on :)
Peajõulumemm oli Maibrit, aga kui tema kink tuli, siis läks Sander asendusjõuluvanaks.

Sander ootas et saaks jõuluvanale kitarri mängida :) Jõulumemm sobis ka.
Meie laste jõulusoovides on alati peamisel kohal legod.
Minu õetütar on suur Elsa fänn. Tal on Elsa laul kõikide liigutustega veatult ära õpitud :) Ja nüüd tõid päkapikud talle ka Elsa riided. Ja see rõõm, mis vallandus, kui ta paki avas - see ikka toob pisara silma küll :)
PS. Mina seal taga seisan lihtsalt imelikult, tegelikult olen ikka samas mõõdus keskelt (no mõni cm siia-sinna, rohkem siia). Sest sellelt pildilt võib küll arvata, et vähemalt 5 kuud :)))


Ülejäänud õhtu oli legode kokkupanemisega sisustatud.


Minule tõi päkapikk ühe laheda raamatu. Väga inspireeriv!

Minu ja Andrese kingid :)


Minu uus seinakaunistus. Nägin seda Stockmannis ja ei saanud ostmata jätta :) See on Pentikult ja see on minu uus lemmik kodusisustusfirma!

Ja see suur pall on ka Pentikult.




 Jõulu esimesel pühal läksime jälle metsa loomadele õunu viima. See oli muidugi ettekääne, tegelikult me tahtsime jalutada. Ja minu õde on alati see vedur, kes meid jalutama viib. Ja väike piknik kuulub ka selle jalutuskäigu juurde, seekord oli menüüs glögi ja stollen.






Et kõik mu küünlajalad kuhugi mahutada, tekitasime sel aastal küüünlapingi :) No mul ei ole selliseid aknalaudu, kuhu saaks küünlaid panna.


See ingel on mulle väga kallis. Selle kinkis minu vanaema kunagi Maibritile. Ja ta on ingel küll, tiivad ei paista välja lihtsalt. 


Päkapikk tõi Sandrile rebasekujulise jõuluehte.


Oksal tukkuv ingel on Maibriti tehtud.


Selle jõuluehte tõi päkapikk Maibritile.





Meie tänased külalised. Kaili on omamoodi Noarootsi hea ingel.

Väike muusikaline vahepala :)
Olid ilusad jõulud. Rõõmsad ja helged. Kuna ma terve detsembri ja tegelikult ka novembri tegin palju tööd, siis oli mul ka selline puhkuse ja kerguse tunne. Ja kingiootusest ärevad lapsed annavad jõuludele selle viimase särtsu. On ilus aeg igas mõttes.
Praegu istun oma elutoas ja olen ütlemata tänulik, et saan olla just siin ja just praegu. 
Head vana-aasta lõppu teile! Ja ilusat ja õnnelikku uut! Ja loodetavasti ka blogisissekannetetihedamat ;)