Pages

esmaspäev, märts 23

Uued kleidid


Juba ammu oli mu silm sellel kleidil (Burda 12/2012) :

Foto: Burda Style 12/2012
Millegipärast paelus mind sellise kanga ja lõike kooslus. Mõistus ütles küll, et see ei ole just unelmate kombinatsioon, aga ikka meeldis.
Kui ma ühel päeval Tallinnas jalutades juhuslikult Rävala puiestee Kangastuudiosse sattusin, siis leidsin sealt ühe tagasihoidliku kanga, mis mulle väga-väga meeldis. Koostises on minu mäletamist mööda 67% villa ja siis veel kolme erinevat kiudu, mis mulle kahjuks meelde ei jäänud. Kangas on selline kerge, pehme ja üsna hõre. Natuke karvastatud ja meenutab õrnalt flanelli. Kindlasti on tal ka mingi peen nimi, aga mina seda kahjuks ei tea. Ja hind oli ka väga soodne, 10.-/m :) Selline asi teeb ju alati rõõmu :)


Kui ma kleidi lõike järgi välja lõikasin ja kokku traageldasin ning selga proovisin, ei olnud ma aga üldse niivgäga rõõmus. See kohe üldse mulle ei istunud. Õnneks on Andres mul juba üsna koolitatud proovitegija, nii et seljalt võttis ta ise oma silma järi kokku, mis ülearu oli. Samuti tegin ühed sissevõtuvoldid lisaks. Samuti muutsin õlga, sest ma olen üsna längusõlaline.
Eest lahtikäivana olin seda kleiti kohe ette kujutanud, samuti kannaga ja ümarate nurkadega kraega.
Kõige hullem mässamine oli seelikuosaga. Tegin seda viis korda ümber. Harutasin taskud ja luku ka ära, mis ma optimistlikult olin kohe külge õmmeldnus, sest kui vale see kahar seelikuosa ikka saab olla? Sai, ja väga. Lõikel oli ta selline kaardu venitatud trapets. See nägi seljas välja, nagu mu alumine osa oleks kolm numbrit suurem, sest puusadele tekkisid tiivad. Natuke oli ka mu oma viga, sest esialgu proovisin kroogete asemel teha voldid, sest need peaks reeglina praema tulemuse andma. Kuna ma aga ei osanud neid strateegiliselt positsioneerida, läksin lõpuks ikkagi lihtsama vastupanu teed ja tegin krooked. Samuti lõikasin alumise osa ristkülikuks oma ema soovitusel ja see tõigi asjasse lahenduse. Järsku istus kõik ilusti :)
Ainuke asi, mida ma ei muutnud, olid varrukad :)
Nööbid on ostetud Karnaluksist. Need on plastmassist, aga sellise mati pinnaga, et isegi ligidalt vaadates tundub, nagu oleks nad kangaga kaetud.



Olen seda kleiti juba kaks korda kandnud ja mõlemad on olnud üsna istuvad üritused, kuid kleit ei ole üldse kortsunud. Ahjaa, seelikuosal on üsna paksust viskoosist vooder, eks see ka aitab.
Sõbrannaga tegime nalja, et selle kleieiga olen nagu Väike Maja Preeriast filmist :) Ma olen kandnud seda kleiti ka nööridega saabastega, nii et ainult kübar on puudu :)
Ema jälle arvas, et see on selle kleidi moodi, mis "tuli peale rahvarõivaid". Ma saan aru, mis ta mõtles, aga me kumbki ei suutnud meenutada selle kleidi nime. 
Aga mulle see kleit meeldib ja kohe tahan selga panna. Soe ja mugav.


Maibriti kleidi tegin juba varem. Ta on enamikest oma kleitidest välja kasvanud, nii et hädasti oli uut vaja. Sarnase lõikega kleidi olen ma Maibritile juba kunagi teinud, aga kuna see lõige oli kuni suurusele 128 cm, aga Maibrit on meil ikka pikem juba, siis ühendasin ma kaks lõiget omavahel. Vaatamata kalkuleerimistele ja mõõtmistele tuli proovi käigus kaelakaares kaks volti siiski avada, et kleit normaalselt istuks. 


Kangas on ilmselt puuvillane. Ostetud ammu Abakhanist. Seda on mul veel kõvasti järel, sest ostsin tookord oma kleidi jaoks - mul oli mingi kindel visioon tookord, aga enam ei mäleta milline täpselt :) Midagi tahtsin vilturiidest teha, seda mäletan.
Tegelikult tahtsin ka Maibriti kleidi diagonaalis lõigata, aga kuna tegu ei olnud korrektsete ruutudega, vaid ristkülikutega, siis andsin alla.


Väikese kaunistuse mõtlesime koos Maibritiga välja, et kleit liiga igav ei jääks.


Eksponeeritud metall-lukk oli mul üks kinnisideedest :)


Selline ta sai. Ka natuke nagu mingist vanast filmist :)


Ja natuke teemavälist. Meie armas jääkaru Minni sai nelja-aastaseks! Lapsed tegid talle hakklihatordi, panind küünlad peale ja puhusid ka mõned õhupallid täis. See, et Minni niimoodi rahulikult seda torti vaatab, on meie keelitamise töö. Eks ta ehk natuke õppis eelmisest aastast, kui ta sööstis oma torti sööma koos põlevate küünaldega ja pooltest vurrudest ilma jäi. Tuba oli kärsahaisu täis, aga teda see küll ei heidutanud. Seekord oli ta sõnakuulelik - ootas, kuni lapsed küünlad ära puhusid, eemaldasid ja seejärel kulus vist vähem kui 20 sekundit, et taldrik tühi oleks :)
Ja muidugi me laulsime talle sünnipäevalaulu ka. Ja kingitusteks olid kondid :)



pühapäev, märts 8

South Pole müts. South Pole hat.


Olen kudumises endiselt mütside kudumise lainel. Seekordse mütsi puhul kasutasin uhkete palmikute või efektse mustri asemel tagasihoidlikku kudumistehnikat - vitsa. Ma ei ole siiani eriti vitsa kudunud ja tavaliselt seostub see minu jaoks rahvuslike kinnastega. Mõtlesin et ülijämedast lõngast ja ringselt kootuna võib ta täitsa huvitav jääda. Minu jaoks tuligi huvitav :) Ja jämedast lõngast koon ma mütse selle pärast, et minule sobivad mütsid peavad olema volüümikad :)

I am still in the hat knitting mode. This time I chose to work with Estonian traditional knitting technique called "vits" instead of the cables that I usually like to do. In Estonian traditional knitting, "vits" is usually incorporated into the fair isle mittens cuff part and it is often worked using two colours. As voluminous hat is what I am usually aiming for as it fits me best, I chose super bulky yarn and opted for one colour "vits". I like this humble, yet captivating "vits" spiralling up forming beautiful horizontal knitted stitch lines.
   


Halli mütsi jaoks kasutasin üht oma lemmiklõnga, SMC Highland Alpaca, toon 2992 (ostsin Karnaluksist). See on alpaka ja villa segu pooleks ning väga pehme ja jämeda lõnga kohta hea langevusega.
Punase mütsi tegin DROPS Polaris lõngast. Tellisin selle punase (toon 08) Rohelisest Vihmavarjust ja nagu interneti teel ostes ikka juhtub, oli pakki avades suur "värviüllatus". Ma arvasin ostvat sellist jõuluvana kuue värvi punast, aga pakist tuli välja üsna veinipunane lõng. Algul olin pettunud ja mõtlesin selle lõnga kellelegi edasi anda. Aga siis proovisin kududa ja mulle hakkas see toon nii tohutult meeldima! Nii et pimesi ostmisel on ka eeliseid - ajavad kastist välja :) Sest sellist tooni ma reeglina mitte kunagi ise ei osta.

For grey hat, I used one of my favourite yarns, SMC Higland Alpaca (shade 2993). I like how it drapes nicely for a bulky yarn.  The yarn is 50% alpaca and 50% wool, so quite luxurious :) 
The red yarn is Polaris by DROPS (shade 08). I ordered it online and thought it would be kind of christmas red. When I opened the parcel I was quite dissapointed as this kind of red is not in my comfort zone. But I ended up loving it! So online shopping really helps to step out from the comfort zone :)

Kirjutasin mütsile ka juhendi, selle nimeks sai South Pole. Saadaval on see nagu ikka, Ravelrys. Samuti Loveknitting lehel. Ja minu käest otse saab ka osta, kui mulle kirjutate :) Seekord tegin juhendile ka täispika videoõpetuse, no kohe silmuste loomisest kuni otste peitmiseni :), samuti fotoõpetuse vitsa tegemise kohta. Juhend ja video on inglisekeelsed.

I also wrote a pattern for this hat. It is called South Pole and it is available in Ravelry. Also in Loveknitting. The pattern includes a full video tutorial, from cast on to finishing  as well as photo tutorial on how to make the "vits" and tubular cast-on. 




Eile oli mul hea võimalus kasutada ka  meesmodelli, kes oli lahkelt nõus minu mütsidega poseerima. Selleks et näidata, et see müts sobib kenasti ka boheemlaslikumat tüüpi meesterahvale :)
Piltidel olev aadress krentupatterns. com veel ei tööta, aga varsti-varsti juba :)

And the last photos show that this hat is quite unisex :) The page krentupatterns.com is coming up soon :)






esmaspäev, veebruar 16

Kiire teadaanne õmblushuvilistele

Kuna minu blogi külastab palju õmblushuvilisi, siis annan teada järgmist.
Minu ema, kes on arusaadavalt ka mind õmblema õpetanud, korraldab väikesele grupile õmbluskursust, kus õmmeldakse valmis voodriga jakk.
Kursus on mõeldud õmblushuvilistele, kel juba natuke õmbluskogemust olemas ja kes soovib oma oskusi järgmisele tasandile arendada. Tunnid on jagatud teooria osaks ja praktika osaks. Grupis on neli inimest, praktilises tunnis on korraga kaks inimest. Kursus toimub Tallinnas ja tundide ajad lepitakse kokku nii, et kõigile sobiks. Kursusel käiakse läbi kõik etapid, alates juurdelõikusest, proovitegemisest, taskutest-nööpaukudest kuni lõppviimistluseni ja pressimiseni. Kursuse lõpuks on tublil osalejal lisaks uutele oskustele ka hästiistuv omatehtud voodriga jakk.
Alanud kursusele on olemas üks vaba koht, kuna ühe osaleja plaanid muutusid ja ta ei saa kursusest osa võtta.
Kel soovi, siis võite minule meili saata (aadress on üleval paremal nurgas või kirjutada kommentaaridesse. Kuna kursus on juba alanud (uue õpilasega tehakse esimene tund järgi), siis väga palju aega mõelda ei ole :)

Ja ka õmblemisteemast - ma avastastin eelmisel nädalal Tallinnas käies ühe väga ägeda kangapoe - Kangastuudio Rävala puiesteel. Nad olid mul FB-s küll laigitud, aga alles nüüd jõudsin poodi. Mulle jäi esialgu mulje, et tegu on väga eksklusiivse poega, nii kauba kui hinna mõttes, aga suur oli minu üllatus, kui leidsin sealt ka väga korralikku villast (osa isegi kašmiiriga) kangast hinnaga isegi 10.- /m. Kõige parem valik oligi seal villase kanga osas, oli isegi villast trikotaaži, sellist kenasti drapeeruvat. Ühesõnaga - kangasõltlased ja õmblushuvilised - minge vaadake ja katsuge ise üle (ja tehke kliendikaart ka, see annab -5%).



reede, veebruar 6

Mütsid


Juba sügisel kudusin endale mütsi. Mulle meeldib mütse kududa - hea väike töö ja kiirelt saab  valmis. Ja kui ei sobi, pole kahju ka üles harutada.
Kuna ainuke viis, kuidas mulle mütse kanda meeldib, on nö kuklas, siis arusaadavalt ma teen selliseid kuklamütse.



Kasutasin venitatud silmuste tehnikat ehk et kui sinisega kudusin, siis pruune silmuseid venitasin, nii et kogu aeg oli ainult üks lõng töös. Mulle see tehnika meeldib, kasutasin seda ka oma 8. klassis kootud esimese kampsuni puhul ja õppisin selle Lõngakera saatest, mida tegi Tiina Meeri ja mida ma  vaatasin (oli vist teisipäeviti kell 16.20) vihik ja pastakas käes ja üritasin üles kirjutada nii palju kui võimalik :)
Sooniku alustamiseks kasutasin tubular cast-on võtet, see näeb välja nagu poe mütsidel :) Mulle meeldib! Tegime Andresega sellest video ka, link on allpool.



Lõng: Drops Andes, pruuni kulus 100 g, sinist 50 g
Vardad: 8 mm, sest ma koon lõdvalt
Juhendi kirjutasin ka: Ravelrys
Andrese abiga tegin video tegin ka: Youtubes





Vaatamata sellele, et müts mul juba sügisel valmis sai, hakkasin seda alles nüüd kandma, sest voodri panemine võttis nii kaua aega. Õigupoolest läks voodri tegemisele ehk pool tunnikest, aga ei saanud kuidagi kätte võetud seda tööd :) Aga meie tuulepealsel maal on vooder kootud mütsil must. Nii et mütsi sees on mul tähistaevas.

Voodri kinnitasin salapistes

Müts pahupidi
Siis oli vaja mütsi Maibritile. Võtsin siis jälle oma armastatud ja hulgaliselt koju varutud Drops Lima lõnga ja hakkasin kuduma. Soonikut alustasin samuti nagu oma mütsil ja edasi tegin ohtralt palmikuid. Tuti tegi Maibrit ise, aga sai pisut lõdvalt mütsile kinnitatud, vajub viltu. Tuleb paremini kinnitada.





Lõng: Drops Lima, toon 4377, kulus 2,5 tokki
Vardad: 4 mm


Maibriti mütsile läks triibuline vooder. Ta ise valis mu kangalaost.
 Lisaks olen ma veel nii mõnedki sokid kudunud, aga need lähevad kohe jalga, nii et pilte pole. Sokke on ka mõnus kududa - üldse ei pea mõtlema :)
No ja igasugu poolikuid asju on mul siin rohkem kui küll - ma olen kõva alustaja :) Loodetavasti valmib midagi ka, sest vajadus kampsunite järgi on täitsa olemas. Ja tegelikult on ka tohtu õmblemisekihk peal :)



kolmapäev, jaanuar 21

Minu sünnipäev


Mul oli natuke aega tagasi jälle sünnipäev. Oli tore päev ja kirjutan seetõttu sellest siiagi :)
Esialgne plaan oli ärgata sünnipäeval oma kodus ja  sõita seejärel linna et minna ema ja õe perega hilisele hommikkusöögile Diipi. Ma olen seal ükskord  brunchil käinud ja mulle väga meeldis. Ja kuna mul oli sellel aastal sünnipäev pühapäeval, siis kasutasin võimalust.
Aga kuna minu sünnipäevaks lubati tormi ja tuisku ning hoiatati halbade teeolude eest, siis läks käiku plaan B, ehk sõitsime minu õe juurde juba eelmisel õhtul, sest torm pidi saabuma öösel-hommikul. Nii hullu tormi vist siiki ei tulnud, kui lubati ja oligi tore, et majale ikka katus alles jäi :) 

Meie pärast võeti lahti tutikas välivoodi, millele oli vaja rattad alla keerata.

Lapsed magavad niimoodi :) Annettel oli vist roosa lamp, seetõttu on selline omapärane valgus.


No ja nagu ikka, äratati mind lauluga. Kuigi nagu ikka, olin juba ammu enne üleval:) Natuke teistmoodi oli oma sünnipäeval mitte oma kodus ärgata, aga see maja on mulle kunagi koduks olnud küll!


Ema tuli ka hommikuseks äratuseks õe juurde ja tõi muidugi kaasa ka meie pere traditsioonilise Napoleoni koogi. Me hääldame seda küll "napoljon". Ja kõik, kes on proovinud Napoleoni koogi pealt küünlaid puhuda, teavad, mis siis juhtub. Kogu ilm on puru täis. Ei tea kas Andres oli nii ettemõtlev või mis, aga ta tegi mulle eraldi küünlajala, kuhu kõik küünlad ära mahuvad. Lubas järgmisteks sünnipäevadeks lisamooduleid juurde teha ja puha. Sest ega varsti enam küünlad tordi peale ära ei mahu, eksole. Kuigi enesetunne on ikka 25, ei rohkem.

Nii kenad näod kõigil :) 

Sünnipäeva tore osa :) Mulle nii meeldib oma pere kingitusi avada. Sest nad tunnevad mind ja valivad hoolega:) Aga kinkidest allpool.

Ikka oskavad ilusti pakkida!




Lastele oma tort. Kuigi Sander sööb meie napoljoni ka.


Ja varsti suundusimegi Diipi. Läbi lume sahiseva. See ilus talveilm, mis koos tormiga saabus, oli ka mulle kingiks!

Menüü oli selline, et igaüks leiab oma.

Peakokk ütles, et lapsed näevad välja sellised, et nemad söövad kõike.

Diip meeldib mulle muidugi seetõttu, et minu arvates on seal kõige parem peakokk Eestis. Ausalt kohe. Mitte et ma kõikide restoranide peakokki nimepidi teaks või et ma oleks nii hirmsasti peentes restoranides käinud, aga mulle lihtsalt Toomas Läätse maitse väga meeldib. Kõik söögid on nii head ja ühtegi vahtu ega niret ei ole taldrikule pandud peenutsemise pärast. Minu lemmikroog seal restoranis on madalküpsetatud Teriyaki forell. Seda serveeritakse sellise õrn-õrnsoola kurgi ja peediga ja nad koos tõepoolest sulavad suus. Minu ema aga nautis rosoljet ja marineeritud ahvenat, tema kinoast ja hummusest vastupidiselt minule ja mu õele, lugu ei pea.
Veel meeldis mule tohutult, et chef  ka ise hoolitses külaliste eest ja tutvustas roogi. Sandrile mõjus see nii, et ta tegi kohe peakokast portree :)
Nii et pühapäeva hilishommikuti tasub sammud Diipi seada küll. Ja muul ajal ka.



Kõhud täis ja tuju hea, suundusime Kumusse. Meil kõigil kolmel hilpharakal - ehk siis minul, mu emal ja õel - oli kleidinäitus veel nägemata. Ja mis olekski sobilikum näitus sünnipäeval kui "Pidu sinus eneses".

Lastemagnet.

Piinlik tunnistada, aga Kumus käis Maibrit viimati siis, kui ta oli üheaastane. Siis kui ta nägi välja selline.


Näitus oli väga ilusti kujundatud, mängis tore muusika ja kleidid olid muidugi väga ilusad. Aga ilmselt seetõttu, et näitus oli avatud viimaseid päevi, oli rahvast meeletult.  Korraga toimus mitu giidiga ekskursiooni ja mõned kitsamad kohad olid rahvast ummistunud. Minu suur kott kästi kohe kätte võtta, et ma seda üle õla kandes midagi maha ei ajaks. Täitsa õige ka.



Ma jäin vahepeal ka ühte giidi kuulama, aga varsti tehti mulle küünarnukiga selgeks, et see on mingile kindlale grupile, mitte kõigile kuulamiseks :) Aga nii palju, kui ma kuulsin, siis oli väga huvitav jutt. Muidu - kuigi kõik oli väga ilus, ei saaks öelda, et see näitus mulle väga hinge oleks pugenud. Mulle meeldis, et me oma suure perega seal käisime ja kleidid olid muidugi ilusad, aga ilmselt oleks giidiga ekskursioon oluliselt rohkem andnud. Natuke kuulsime ka Gerli Tinni juttu ja oli põnev.




See oleks nagu minu emapoolsele vanaemale tehtud. Tema kandis alati valget kraed ja enamasti ka pärleid.



Andres kutsus meid kõiki vaatama, kuidas vanasti prosse otse ihu külge kinnitati:)




Rahvast nagu trammis!
Kuna meile tundus, et lastel oli veel natukene kannatust kleidinäitusest alles jäänud, siis läksime ka püsinäitust vaatama. 
Mulle on just see Köleri maal, "Tütarlaps allikal", alati väga meeldinud. Peaaegu sama palju, kui tema maalid emast ja isast.

Nagu oleks meie oma giidiga ekskursioon :)


Ja kingitustest ka ikka :)
Õde kinkis mulle valge pluusi ja käevõru. See kink oli selles Noa Noa karbis :) Nii nagu minu vanaemale meeldisid valged kraed, meeldivad minule valged pluusid. Ükskord võin ma vist ka teha näituse 200 valgest pluusist :))) Ja no mu õde ju tunneb mind ja teab, mis "on minu nägu".



Selle mantli kinkis ka õde mulle. Mitte küll sünnipäevakingiks aga see mantel olevat teda süüdistavalt kapis vaadanud, et "miks sa mind ei kanna???".

Ja no kui jutuks tuli, siis need saapad, samuti nagu need, mis mul sünnipäeval jalas olid, on mõlemad Humanast ostetud, hinnaks 3 euri. Keegi tõesti saadab täisnahast korralikke saapaid kaltsukasse. 

Aga see pruun sall on küll sünnipäevakink. Kašmiirist ja villast - väga pehme ja väga soe. Ma tegelikult natuke suunasin ka Andrest ehk vihjasin, millisest poest tasuks hea koostisega salle otsida. Samuti ütlesin, et kollast-punast-oranži ma ei taha :) Nüüd on selline, mis mu garderoobi sobib. Aga see Massimo Dutti pood olevat muidugi juba sallidest peaaegu tühi olnud selleks ajaks, kui Andres sinna jõudis...



Jaa, mul on juba üks Tove Janssoni raamat kodus :) Aga kuna nüüd tuli eestikeelne välja ja kuna minu soome keel on selline jonkat-jonkat, siis ma ikka tahtsin seda eestikeelset versiooni ka. Ja märkmikku :)
Ja kõige all on ema kink - Villeroy Bochi Luxenburgi sarja vaagen. Valge ja sinise kooslus nõudel ajab mind alati põlvist nõrgaks. Ja selle nõudegeeni ma olen muide oma emalt saanud - ta mõistab mind täielikult.
Selline tore sünnipäev oli mul.